ESTOPLAST


TEHAS ESTOPLAST
 
Estoplast oli Nõukogude Eesti peamine valgustitootja. Asutati 1959. aastal vabriku Presto ja tehase Elektrometall liitmisel ning selle põhitoodanguks olid elektrivalgustid ja –installatsioonitarbed ning samuti ka sanitaartehnikatooted, köögitarbed (kuivaine karbid, kokteilikõrred) ja mänguasjad. Alustati kiulisest plastikust ja spetsiifilisest plisseepapist volditud kuplite tootmisega, eriti populaarseks muutusid selliste kuplitega kaheharulised põrandalambid.

Juba 1960. aastate alguses suundus Estoplasti kunstiinstituudi metallikunstnikuna lõpetanud Lilian Linnaks. Ainsa kunstnikuna ettevõttes muutis ta lühikese ajaga kogu senise toodangu ilme. Ta kujundas seeria lihtsavormilisi klaaskuplitega valgusteid, mille vorme oli võimalik mitmeti kombineerida. Tolle aja kohta uskumatu kiirusega vormus uus kujundus toodeteks, mis püsisid siinse keskkonna kujundajatena aastakümneid.

Omaette hitt-tooteks kujunes lamp “Vana Toomas” (1966, autor Bruno Vesterberg), mille ilmes võib näha vihjeid nii jaapani valgustile kui ka kunagisele kohalikule tänavalaternale. Väikestel jalgadel seisva versiooni kõrval valmistati ka seinale kinnitatavaid.

1970. aastateks tegutsesid Estoplastis kujundajatena juba mitmed kunstnikud (Helle Sork, Kirsti Metuusala, Laine Siim). Üheks viimaseks menuvõtteks jäi metalli ja värvilise plastiku kasutuselevõtmine. Taskulambikujuliste alumiiniumist punktvalgustite kõrval hakkasid 1970. aastate lõpust Estoplasti ilmet kujundama popilikud erksates toonides ümarakujulised lambid, mis oma levikuga katsid enamuse siinseid koduinterjööre.
 
1979. aastal töötas ettevõttes 1262 inimest, 1986. aastal 1222 inimest
 
1990. aastatel Estoplast erastati ja toodangu osas märkimisväärset ei toimunud. Estoplast pankrotistus 2003. aastal.
 
Allikas: Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum; https://et.wikipedia.org/wiki/Estoplast