TEKT


TALLINNA EHITUSKERAAMIKATEHAS (TEKT)
 
Tallinna Keraamikatehase eelkäija asutati 1718 aastal Peeter Suure poolt. Vene tsaar nõudis, et telliskive tootev tehas rajataks Kopli poolsaarele, kus oli varasemalt avastatud suurtes kogustes sinisavi.

1720-ndaks aastaks oli tehas rajatud. Seal alustatu punaste telliskivide ja teiste elementide tootmist. Sealhulgas kuulsate décor plaatide tootmisega Kadrioru lossi pliitide ja kaminate jaoks. Kui kuningliku palee ehitus oli lõppenud jätkas tehas oma décor elementide tootmist ning eksporti St. Peterburgi, kuhu ehitati uut Venemaa pealinna.

Nõukogude perioodil hakati tehast kõvasti ümber ehitama, sõjajärgses riigis alustati keraamikatoodete tootmisega kodu- ja ehitustarbeks.

Taasärkamine Eesti keraamikas toimus 1950. aastate lõpus, kui kujunesid välja viis keraamikakeskust. Nendeks olid Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi Ars keraamika ja portselanimaali ateljee, Tartu Kunstitoodete Kombinaadi Ars keraamikaateljee, Tallinna Ehituskeraamika Tehase kunstilised tsehhid Siimustis ja Tallinnas ning Pärnu Ehitusmaterjalide Tehase keraamikatsehh.

1886. aastal pani Jõgevamaal Siimustis kohalik talumees Joosep Tiiman aluse Siimusti savitööstusele, millest sai peagi Eesti suurim keraamikaettevõte. 1913. aastal arvestati Siimusti savitööstus Venemaa suurettevõtete hulka. 1961. aastal liideti Jõgeva tehas Tallinna Ehituskeraamika tehasega ja uueks nimeks sai Tallinna Ehituskeraamika tehase Jõgeva tsehh.

1970. aastatel oli keraamika ala, kus leidsid aset mitmed sisulised muudatused. Võeti vastu uusi väärtusi, teostesse lisandus tarbelisust ja dekoratiivsust. Keraamikud jagunesid ehituskeraamika tehastes töötavateks tööstuskeraamikuteks, kes tegelesid põhiliselt madalkuumuskeraamikaga ja kunstitoodete kombinaadis ARS kõrgkuumuskeraamikaga tegelevateks keraamikuteks.

Allikas: http://keraamikatehas.ee/et/ajalugu; https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keraamika